2010-01-30

Paraad jääb Vabaduse väljakul ilmselt ära

Eri suundadest on tilkunud infot, et Tallinna Linnavalitsuses ei saanud kooskõlastust paraadi korraldamine Vabaduse platsil. Täpselt ei tea, milline amet kooskõlastuse andmata jättis, kuid kuulu järgi kardetakse paraadi halba mõju väljaku kattematerjalile. Kas info paika peab, saab huvi korral kontrollida linnavalitsusest.


Häbilugu

Miks siis küll ei arvestatud paraadide korraldamise võimalusega projekteerimise ajal?
Et Eesti riikluse ja vabadusvõitluse ühel sümbolil, Vabaduse väljakul, hoogsa renoveerimise tagajärjel traditsioonilisi paraade pidada ei saa, on minu arvates suhteliselt alandav ja häbiväärne. Huvitav kas antud olukord saavutati lihtsalt rumalusest või pahatahtlikkusest.
Ehk soovis mõni mitte-liiga-eestimeelne ametnik käkki keerata seoses pronksmehega? Vast oli projekt siiski suuresti enne valmis? Rumalus ja kogenematus pole meie tingimustes ka muidugi välistatud.


Ei sobiks nagunii eriti

Peab täiendavalt mainima, et sõltumata linnaametnike otsustest või kapriisidest pole paraadi pidamine peale uuendusi niigi eriti edukalt teostatav. Koeldate postide rivi takistaks tehnika sõitu väljakul ja kiriku esine viltune pinnas on ebameeldiv (jalad õlgade laiuselt) "vabalt"-seisangus seismiseks. Lisaks ei mahu tehnika Kaarli-poolsest otsast kõrvuti platsilt ära liikuma. Ühekaupa sõit pole aga piisavalt paraadilik või imposantne. Maitsetut suurt auku koos "allakäigutrepiga" ja bussiootepaviljoni ei saa ka soodustavaks teguriks nimetada.

Kõige taustal on natuke kummaline, et projekti vääristati Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kunstiboheemlased on sageli naiivsed ja neile ei mahu sõjandus ega riik võibolla üldse pähe, aga Eestis peaks leiduma ka laiema silmaringiga spetsialiste.


Näide paraadi korraldusest enne väljaku ümberehitust

  • Viimati toimus EV aastapäeva paraad Vabaduse väljakul aastal 2006.
  • 2007 jäi paraad tänu külmale ära
  • 2008 - 2009 oli väljak remondis ja paraadid toimusid Pärnus ja Narvas.

2010-01-21

Tank ja teised soomukid polügoonil



20.01.2010 korraldas Pioneeripataljon Kaitseväe Keskpolügoonil huvitava ürituse, mille eesmärgiks oli demonstreerida erinevate soomusmasinate läbivust. Selleks olid kohale veetud võimalikud saada olevad tänapäevased raudelukad - soomustransportöörid BTR-80UNSh Viru Jalaväepataljonist, Sisu XA-180EST Scoutspataljonist, GT-T (väga sarnane MT-LB -le) Lõuna-Eestist Leigolt, jalaväe lahingumasin BMP-1 Eesti Sõjamuuseumist ning kuna siinmail pole 20 a jooksul suudetud muretseda ainustki tanki, siis vastavalt T-55AM Lätist.


Uudisnupud ja kajastused

Ehkki uudistest kõlas läbi nagu olnuks vene BTR viletsam, kui Pasi, ei olnud see tegelikult nii mitte. Lihtsalt filmimeestel hakkas külm ja nad läksid üsna poole pealt minema. BTR-i sõltumatu vedrustusega 4-teljeline veermik on kindlasti läbivam ja tugevam, kui Pasi sõltuvaga 3-ne. Teine asi, et BTR ei olnud ilmselt ka tehniliselt päris korras, mis on seletatav ka varuosade ja vb veel millegi puudusega. Samuti olid BTR-il all mitteoriginaalsed rehvid.
Parimaks osutus kraavide ja aukude läbimisel MT-LB veermikuga GT-T.
.
.
Demost teise pilguga
.
Demonstratsiooni üks oluline tahk oli kindlasti pioneeritõkete katsetamine, kuid teine kindlasti lihtsalt soomukite näitamine ja nende vajadusest aimu andmine. Seda selgitas kujukalt ka Pioneeripataljoni ülem teleintervjuus. Oleks meil mingi väike koguski kas-või vanemaid tanke, annaks see iga-aastasele väljaõppele väga palju juurde. Tankitõrjuja, kes pole elus tanki kunagi näinud, on ikka natuke poolik tankitõrjuja. Samuti on tank alates selle leiutamisest üks sõjaväe sümboleid. Pole tanke - pole armee.
.
.
Tankide hankimisest
.
Kui täpsemalt uurida ja televiisorit vaadata, on ju teada, et raskemat soomustehnikat on kavas muretseda, kuid millal, pole veel öelda juletud. Plaanid võivad ju suured olla, kuid kui rahapakke nende realiseerimiseks ei jagu, siis...

Lahendus oleks masu-murede puhul ikkagi olemas. Me ei peaks muretsema kohe maksku-mis-maksab pataljoni Leopard 2 tesid, vaid võiksime alustada tasapisi odavamast ja mis vähemalt samaoluline, lihtsamast tehnikast. Täna puudub Kaitseväes praktiliselt igasugune know-how vastaval teemal. Nimetatud lätlaste T-55 oli üleüldse esimene tänapäevane lahingutank, mis sõitis Eestimaa pinnal pärast Vene vägede lahkumist 1994 (paar lahinguväärtuseta ja väheliikuvat muuseumi T-34 -ja ei lähe arvesse)! Kaitseväel ei tohiks aga olla relvastuses ühtegi metallroomikutega sõidukit. Ainus Kaitseministeeriumi haldusalas olev tänapäevane roomikutel soomustehnika on Eesti Sõjamuuseumi BMP-1 ja ZSU-57-2, mis saadi kingiks soomlastelt 2008 suvel.

Kui rääkida oma soomusväe asutamisest, tuleks esmalt proovida moodustada katseallüksus. See võiks koosneda vabatahtlikest sõduri baaskursuse (SBK) läbinud ajateenijatest (keda niigi rohkem oleks vaja teenistusse võtta) ja pidamise eesmärgiks oleks tehnika kasutus- ja hooldevõimaluste, taktika ning õppekavade katsetamine. Probleeme võib esineda mitmeid. Võib väita, et ka suurtükiväe asutamisel 1998 oli esimene aasta pigem katsetamine. Esilagu võiks see allüksus olla rühmasuurune ja koosneda kolmest lahingumasinast ning ühest tankist. Üks lahingumasin BMP-1 maksab u 500 000 EEK, vaid natuke rohkem on väärt tank T-55. T-72 hind aga tuleb 1 miljoni EEK kanti. Kokkuarvutatult läheks taoline rühma hange maksma natuke üle 2 miljoni EEK. Kui osta T-55 asemel T-72, siis 3 miljonit. See ei ole nüüd mingi määrav ega hingepigistav rahasumma eelarves, arvestades, et iga päev kulub ajateenijate toidurahaks näiteks u 200 000 EEK ja küllap kütusele samapalju. Küll aga tulevikus aitaks see raha ja kallimat tehnikat säästa.

2009-11-29

Tuletõrjujate koondamine

Lugedes tuletõrjujate koondamisest jääb paratamatult mulje, et päästeameti süsteemis on sisemised vastuolud ja kabinetirahvas tahab lihtsalt tööinimestele "ära panna". Rahas ei ole eriline küsimus, arvestades, et puudu olev vs säästetav summa on vaid mõnikümmend miljonit. Lisaks on ka löögialused ISE pakkunud lahendusi, sealhulgas palga vähendamine.


Tundub, et kontoriametnikel on soov tülikaid alluvaid lihtsalt paika panna. Päästjate pakutud 24h tööaeg oleks ju lahendus, kuid on vist liiga mõru ameti juhtkonnale, kes parasjagu päästjatega sõdis 12h vahetuste kehtestamiseks, mis ka hoolimata päästjate vastuseisust väe võimuga sisse viidi. Üks initsiaatoreid oli vist toonane siseminister ise. Ilmselt oleks häbi nüüd uuesti asja kallale minna.


Kaitseväes on mindud seda (arukamat) teed, et on hoitud kogenud personali ja pigem vähendatud palka. See on ka hästi toiminud. Ega tänapäeval nagunii lihtne tööd leida pole ja kaadripuudus oli kaitseväes juba enne majanduskriisi.


Ei mäleta, mis telesaade see võis olla mõni aeg tagasi, kus väideldi töötusest ja koondamistest jms, kus ekspoliitik hr Atonen väitis, et palkade langetamise asemel tuleks hoopis inimesi koondada. Põhjenduseks, et madala palgaga töötajad pidid olema demotiveeritud ja kahjulikumad. Mina seda padukapitalistlikku seisukohta ei jaga ja ei jaganud ka kõik teised saates viibinud. Üks külaline pani asja kohe paika sellega, et kui kord enda maja põleb ja päästjaid pole tulemas, küll siis aru saate, kas õigem oli koondada või palku vähendada.

2009-10-05

Vabaduse väljaku veeavarii - "veeinstallatsioon"

Nädalavahetusel platsi takseerides jäi maa-aluses parklas juhtumisi silma väike veeavarii, ehk "Veeinstallatsioon" nagu silt kõrval iseloomulikult osutab.

Tundub, et plasttorud vms ei kesta sügisvihma või on lihtsalt natuke praagilt tehtud? Muidugi ei oska kinnitada, kas see on kindlasti vihmaveetoru. Õnneks on miskid juhtmed teisel pool kandetala aga võimalikku mõju tuletõrjesignalisatsioonisüsteemile ei oska arvata.



2009-10-04

Vabaduse plats üle vaadatud

Sai nädalavahetusel lõpuks väljakule rahulikult pilk peale visatud ja omad järeldused tehtud. Kujunes teatud arvamus, kas ja mis tingimustel on üldse võimalik väljakul veel paraade korraldada.
Samuti tegin parklas väikese fotojäädvustuse veetorustiku defektist.
Loodan, et nädala sees on aega, et fotod fotokast kätte saada ja pikem tekst kokku panna.
Aga ma arvan, et kaitseväelaste esialgne mure väljaku kasutatavuse pärast oli igati õigustatud.