2009-08-28

Ajateenistusest vol 6

Kuigi oma riigi teenimine südilt ja võimalikult pikalt aega teenides võiks olla iga tubli ja toreda noorhärra ülim soov, ei ole see paraku nii mitte. Sarnaselt aastatuhande algul ilmnenud soovimatus 3 kuud kauem militaaraega veeta ei ole ka tänaseks kuhugi kadunud. Kui algul komplekteeriti koosseis üsna suvaliselt, siis tänapäeval käib asi KRA psühholoogilise testi alusel. Tõsi, ajateenijatelt on vaikselt kuulda olnud, et testi täites saavad nad huvi korral ka ise endale omadused valida. Samuti pole teada, et kedagi oleks selle testi üliviletsa läbimise tagajärjel valgesse käisteta kombinesooni riietatud. Ehk kui isu ikka 11 kuu asemel 8 vormi kanda, siis valikus vastavad vastusevariandid.
Tegelikult ei saa kutsealuseid siiski südametunnistuseta kuritahtlikkuses ja häbematuses alati süüdistada. Paljud andekad noored on huvitatud kõrghariduse omandamisest, milleks on vajalik ka kooli sisseastumisprotseduuride läbimine. Eelvõtmine toimub juuli esimesel nädalal. Samal ajal toimuvad täpselt aga ka sisseastumiskatsed või dokumentide esitamine kõrgkoolidesse. Lisaks jäävad sinna perioodi mitmed lõpetamistseremooniad. Kui ajateenistus algaks ka nädala või paar hiljem, oleks olukord juba märksa parem. Pikalt ei saa aga algust augusti poole nihutada, sest ajateenijate teatud õppeetapid ei saa niiviisi aastavahetuseks läbi ja neid on järjepidevuse huvides väga ebamugav nädala kaupa uude aastasse edasi tõsta. Reservnädalate arvelt midagi siiski kokku litsuda saaks.
Nii ongi tõsiasi, et sügisese põhivõtmisega saabub väeosadesse samapalju üliõpilasi, aga ka näiteks juba C-kategooria juhilubade omanikke, kui suvel. On väidetud, et mõnikord on olnud sügisel teenistusse võetud kontingent isegi suvisest parem, mis on muidugi natuke kurioosne.

Kummaliseks jääb muidugi asjaolu, et mõned kutsealused, kes kangesti allohvitseriks sooviksid saada, testist juhina küll ausalt läbi ei saa, kuid ühtlasi heaks autojuhiks klassifitseerununa ja 11 kuu peale pääsenutena jõuavad ikka seersandipaguniteni. Võimalik, et test sobib pigem tsiviiljuhi väljaselgitamiseks. Õnneks sellele testile üksuses enam erilist tähelepanu ei pöörata. Allüksuses ütleb terava silmaga ja kogenud ohvitser või vanemallohvitser ise sõduri esimese paari kuu teenistuse põhjal ära, kelleks ta sobib. Enam simuleerida ei saa ja valiku tegemisel eksitakse üldiselt ka harva. Iseasi, et kas on üldse piisavalt valikut.

Töö kiidab tegijat ehk 1 = 3

Kaugel nõukogude ajal oli teemaks loosung 5 = 4. See ei olnud mitte uuem kõrgem matemaatika, vaid viisaastaku plaanis ette nähtuga tuli prestiiži mõttes hakkama saada 4 aastaga. Iseasi, kas kvaliteet kaasnes või siis 5 aasta plaan igaks juhuks ette liiga lõtv ei saanud.
Paljud uued asjad on unustatud “vana hea“. Nii ka kaitseväes. Nimelt kui ajateenistustsükkel algab juulis eelvõtmisega ja lõpeb juuni alguseks kõigi meeleoluka kojusaatmisega, on ilmselge, et enamus linnakuid on juunis ajateenijatest priid. Kuna ajateenijate ampluaasse kuuluvad ka jaoülemate kohustused (ja nende õpe võtab teatavasti ka aega), on ilmselt kõigile selge, et uute ajateenijate saabumisel neid kusagilt võtta ei ole.
Normaalses ajateenijatega rühmas on kaadrist nooremohvitser-rühmaülem, vanemallohvitser-rühmavanem, mõnikord ka nooremallohvitserist instruktor ja ajateenijatest u 25-40 sõdurit jagatuna jagudesse, 3-5 nooremallohvitseri-jaoülemat ning ajateenistuse lõpukuudel lisaks reservohvitseri kandidaat ehk aspirant ja tulevane nooremallohvitserist reserv-rühmavanem. Sõduri baaskursuse (SBK) ajal on olukord sageli palju lihtsam, aga rängem: rühmaülem ja rühmavanem (mõnikord lisaks ka 1 instruktor) on ühtaegu nii iseenda, kui ka puuduvate jaoülemate eest koos oma 30-45, harva isegi suisa 50 sõdurist “rohelisevõitu“ ajateenijaga. Ajateenijatest jaoülematel on oma tegevusnišš ja nende õlule langevad sageli ülesanded, mille igapäevane täitmine kaadri poolt on nagunii üsna tülikas. Neid kohuseid võib ka lühidalt kirjeldada.

(järgneb)


___________________________________________

Kaitseväes on paberimajandus ja bürokraatia tõsised teemad. Isegi rühmaülemal ja -vanemal tuleb üsna suur osa oma ajast arvuti ees veeta, et tarvilikke pabereid trükkida. Sealhulgas iga antava õppetunni eel peab olema korralikult vormistatud ja järgmise ülema poolt kinnitatud vastav dokument. Ajateenijad-allohvitserid tavaliselt arvutiteni ei pääse ja saavad harjutada käsikirja.

No comments:

Post a Comment