2009-08-16

Ajateenistusest vol 3

Uuel aastatuhandel uue hooga.

Kahtlemata ei olnud kaitsevägi aastatuhande vahetuseks kaugeltki valmis (valmis pole ta tegelikult siiani). Samas oli võetud suund NATO poole ja tunneli lõpus paistis ka valgus. Võimalik, et põhjanaabritelt eeskuju võttes ja mida iganes, võeti ette ka ajateenistuse reform. Kuuldusi oli erinevaid ja RKO-des ehmatati kutsealuseid isegi 16-kuuse ajateenistusega lähitulevikus, mispeale suurenes tung ajateenistusse kindlasti. Uue seadusega õnnestus vaidluste järel riigikaitsekohuslasteks teha ka üliõpilased, mis tähendas ajateenijate kontingendi taseme paranemist.

Heas usus hakati nüüd tegelema ühtlasi ajateenistuse reformimisega. Leiti, et ajateenistus tuleks diferentseerida, parandamaks ja süstematiseerimaks näiteks sõduri baaskursuse (SBK) ohjashoidmist. Selleks pidid seersandid jääma peale oma ülejäänud allüksusekamraadide kojuminekut veel mõneks kuuks teenistusse ja olema nö drillijateks uutele noortele. Väga võimalik, et algul mõeldi lihtsalt seersantide sõjameheelu pikendamisele paari kuu võrra, kuid tulemus oli lõpuks, et hoopis sõdurite ajateenistus lühenes 3 kuu võrra. See tõi endaga kaasa senise õppekava lühendamise, mis eriti pigistas ajateenijate-allohvitseride haridusteed. SBK jäi küll 10 nädala pikkuseks, kuid nooremallohvitseri kursus (NAK) lühenes 12-lt 10-nele ja reservohvitseri kursus 10-lt 8-le nädalale. Nimetatud kursused olid tegelikult niigi erakordselt sisutihedad ja kärbe tähendas konkreetselt, et seersandid ja aspirandid said 15-20% vähem sõjatarkust ning allüksuste-üksuste koostöö lihviks ja tulevaste reservohvitseride praktikaks jäi ka alla 1,5 kuu.


Kui väljaõppe taseme langusega ilmselt oli suudetud isegi arvestada, siis asjaoluga, et mõningatel allohvitseriks sobilikel ajateenijatel võib puududa entusiasm või patriotism oma ajakest väeosas kaaslastest 3 kuukest kauem veeta, ilmselt mitte. Võimalus aga oli lihtsalt näiteks NAK-ist välja langeda seoses nirude õppetulemustega, aga oli ka juhtumusi, kus ajateenija kirjutas mõni nädal enne allohvitseriks saamist avalduse kursuselt väljaarvamiseks, kuna ta “ei sobi seersandiks“. Asjale pani aga mahlaka punkti hoopis kurioosne asjaolu, et teadmata põhjusel üsna äkiliselt teenistusse tekkinud lõtkude tulemusena jäid mõnes väeosas kümned seersandid “töötuks“ – uusi noorsõdureid ei tulnud, aga koju neid ka ei saanud saata. Muidugi selline lõtkutamine võis olla vajalik, et kogu süsteem ringi muuta, kuid siiski toodi selle ohvriks kümneid tublisid ajateenijaid allohvitsere, kellele tuli tegevust otsida suisa linnaku heakorratöödel. Kaitsevägi ja ajateenistus kogusid endale nii omajagu vaenlasi, kes veel väeosas olles otsisid seaduseparagrahve ja helistasid juristidele ning võimalik, et isegi õiguskantslerile.

Midagi oli selles paariaastases perioodis positiivset ka: pikkamisi mandunud kaitseväe sisekord ja distsipliin said märgatava tõuke ülespoole, sest teenistuse lõpusirgel uute sõdurite ülemateks sattunud seersandid olid kogenud nii inimeste juhtimises, kui teenistuse organiseerimises ja teadsid hästi, kuidas “kruvisid pingutada“.

Uus elupäästev lahendus võis olla kinnitamata andmeil inspireeritud sedakorda rootslastelt ja läks käiku alates aastast 2003.
Kuna NATO oli ukse ees, oli vaja, et kaitsevägi ka endast midagi sõjalist kujutaks ja teeks. Nii pandi käima mitte enam allüksuste, vaid üksustepõhine ajateenistuse väljaõpe. Hoolimata kohalike elanike hüsteeriast ja külmast vihmailmast peeti kevadel keskpolügoonil maha ka üle hulga aja esimene suurõppus nimega “Kevadtorm“.


Tumeda küljena hakkas nüüd poliitikutelt pudenema huvipakkuvaid ja reformistlikke ideid, mille hulka kuulus ka ajateenistuse, kui võimaliku totalitarismi jäänuki, kaotamine sootuks. Moodustati täis-elukutseline Scoutspataljon ja tsivilistidele näis, et kutseline miniarmee lahendab kõik riigikaitse ja ka maailma turvalisuse probleemid. Ajateenijate arvukuseks plaaniti 1500 hinge, kes pidanuks olema priitahtlikud ja asuma peale õppe läbimist entusiastlikult kaadri ridadesse. Õnneks see ülim plaan hoolimata heast odava populaarsuse kogumise võimalusest kuidagi teoks saada ei tahtnud ja väga võimalik, et selles mängisid oma osa ka ajateenistuse läbinud reservistid ja vabatahtlike reservohvitseride kursuse läbinud ühiskonnategelased, kel oli natuke elulisem ettekujutus sõjaasjandusest, kui neil, kes lugesid kusagilt Iraagi välksõja fännide päikselisi heietusi.

(järgneb)
_____________________________________________________

Ajateenijad esimesel Kevadtormil lahingaktsioonis. Keskel ja vasakul aspirandid, nende ees nooremseersant ja seljataga parameedik meditsiinipaunaga. Iisraeli automaadid on vahetunud rootsi humanitaarabi omade vastu. Peale aspirantide on kõigil seljas ka rootsi rakmed mida sageli kutsuti "rinnahoidjateks".

No comments:

Post a Comment