2009-08-23

Ajateenistusest vol 5

Nii otsustabki alates uue ajateenistuse kontsepti sisseviimise ajast tsiviilasutus KRA, et kes on eelolevas ajateenistuses seersant või autojuht ja kes lihtsõdur ehk ka lapilükkaja. Häda aga selles, et näkku vaadates ei ole võimalik ilma märkimisväärsete selgeltnägija võimeteta nii lihtsalt aru saada, mis noorest inimesest võiks saada. Hiljem on teatava rahasumma eest aretatud fiktiivsevõitu kiirtest.
Algatuseks oli kutsealuste arvude kokku saamisega olnud sedavõrd tegemist, et tõsisema valiku tegemine oli üldse teisejärguline. Kaasa aitas ka meditsiin. Ajateenijad rääkisid mõnikord hiljem kibestunult, et meditsiinikomisjonis olla konkreetselt üle ukse küsitud, et “kes tahab aega teenima minna?“ Ajateenistusse sattus nii parasjagu ka neid, kes olid füüsiliselt täiesti kõlbmatud, välja tuli isegi poolpimedaid või paberitega hulle. Hea füüsise ja vaimuga noormehed aga suutsid end eriliste katsumusteta ära nihverdada. Niisugune äraviilimine on kindlasti raskem, kui vaevalt riigikeelest aru saad ja nõnda kerkis umbkeelsete ajateenijate suhtarv. Venelastele on militaaria alati südamelähedasem olnud, mida ei saa aga alati väita otseselt riigikaitse kohta.

Lähiajaloolise ülevaate lõpuks võiks lisada, et peale esimesi probleemseid aastaid on vähemalt kutsealuste motivatsioon kaitseväes teenida paranenud. Seda tuleks lisaks palgaarmee debati sumbumisele lugeda ka noorema entusiastlikuma põlvkonna pealekasvu tagajärjeks.
2005-2006 ilmnes kaitseväes veel uus probleem, mis ka ajateenistust puudutas. Nimelt viis erasektori kiire palgakasv ja kaitseväe niru töötasu ära rahvamajandusse mitmeid häid ja kogenud ohvitsere-allohvitsere ning ega pealekasvu üle ka kiita saanud. Eriti viletsaks kippus olukord kaadriallohvitseridega, kelle igapäevatöö pidid sageli sarnaselt 90-ndate algusele üle võtma suisa ajateenijad. Tänaseks on kaadrimuredest enamasti üle saadud, kuid vahele jäänud mõõn annab end siiani osaliselt tunda.

Vahekokkuvõte ehk eilsest tänasesse

Seni on käsitletud minevikku ja kuigi kõiki detaile ei ole olnud ka võimalik lahata, on austatud lugeja saanud kindlasti teada üht-teist, mis ilmselt aitab tal mõista ja lahti mõtestada ajateenistuse olemust tänasel päeval. Võimalik, et midagi mõtlemapanevat ja uut on endale leidnud ka need, kes ise asjas osalenud. Ega süsteemis sees olles ei olegi aega selliste asjade üle arutleda, sest elulised igapäevased teemad pressivad ju koguaeg tagant. See pikavõitu eeljutt oli aga vajalik, et aidata mõista tänapäeva süsteemi olemust ja võimalikke variante. Edaspidi ongi kavas käsitleda tänaseid küsimusi, probleeme ja lahendusi ning pakkuda omapoolseid variante ning põhjendusi. Siiski on järgmiste kirjutiste lugemise eel kasulik ka eelnevad üle vaadata.
Puudutatavad teemad ei ole ametlikult varjatav materjal (on ka ilmselt nagunii piisavalt teada erinevates “välisringkondades“), kuid jääb kodumaise tavakodaniku eest lihtsalt varjule. Eesti kodanikku peaks aga huvitama, kas ja kuidas toimib (tema maksuraha abil) põhilise riigikaitselise kodanikukohustuse täitmise vorm, ehk ajateenistus.

Selektsioon ja ajateenistuse alguse määramine

Lähiajaloo lõpusirgel käsitlesin eelvõtmise ja põhivõtmise küsimusi. Selles vallas pole tänaseks märkimisväärseid muudatusi toimunud. Ajateenistusse võtmise eel on hakatud rakendama teatud testi, mille väljatöötamise ja rakendamise hinna ja muu võib leida Eesti Ekspressi artiklist:
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/9F54FB98FF4AB3FFC225757D0032A797

Testi tulemusena peaks siis otsustatama, kas kutsealune asub ajateenistusse eelvõtmise käigus juulis või põhivõtmise käigus septembris. Tegelikult võetakse erandkorras aega teenima ka jaanuaris, kuid minimaalselt ja peamiselt Tallinnas teatud edasilükkamatute funktsioonide (näit presidendi auvahtkond) vahepealseks äratäitmiseks.
Eelvõtmise ja põhivõtmise arvuline suhe on laias laastus praktiliselt pooleks, kuigi pigem natuke põhivõtmise kasuks. Jaotuse õigsuse peaks tagama kirjade järgi 75 EEK maksev test KRA-s. Test ise kujutab endast ajateenijate sõnul paarikümmend küsimust, millele on võimalik valida endale sobilik vastusevariant pingerealiselt. Kõik on pealtnäha ilus ja loogiline, kuid on unustatud, kes on testitavad, millised on nende eraelulised huvid ning mis põhjusel nad seda testi on pandud (sunnitud) tegema.

(järgneb)

______________________________________________


Kutsealused arstlikku komisjoni ootamas. Arstlikku komisjoni interneti teel läbida ei saa. Kutsealused jagunevad kolmeks: ühed üritavad teenistusest ära pääseda, teised teenima pääseda, kolmandatel on vast üsna ükskõik, mis saab. Kõlblikuks tunnistamine ei tähenda veel, et ajateenistusse ka kohti jagub või et tervis ka tegelikult ajateenistuse lõpuni vastu peab...

1 comment:

  1. Üks sõbralik soovitus - kasutage veidi suuremat fonti. Praegu oli teema minu jaoks küll huvitav, aga peale pikka päeva on silmad liiga väsinud, et neid veel niimoodi tappa.

    ReplyDelete