EKV üldkehaline test koolidesse!

Tänane EPL on avaldanud iseloomuliku artikli õpilaste kehaliste võimete testimise kohta. Väga huvitav ja tore mõte, aga sooviksin seda täiendada või minna isegi veel kaugemale. Hr Toivo Jürimäe arvates võiks korraldada eraldi sporditestipäeva koolikursuse (klassi?) lõpu puhul. Samuti ei pea ta õigeks õpilaste hindamist nii, et kes kui kaugele hüppab või kui kiiresti jookseb, vaid tema arvates on oluline lapse areng.
http://www.epl.ee/artikkel/477429

Mõtteid julgeks pidada küll igati üllateks, kuid veidi ülikoolilikult sinisilmseteks. Koolis on kõik õppepäevad arvel ja laste õppemaht niigi võrdlemisi koormav ja tänu ühele lisaspordipäevale muutuks kevadine õppeprotsess veel tihedamaks ja kiiremaks. Samuti on natuke naiivne suhtumine, et hindame vaid teatud arengut ja plaksutame. Üldhariduskooli on mitte inimkatsekeskus, vaid haridusasutus. Minuteada ei ole viidud sisse ka süsteemi, kus füüsikas või emakeeles hinnatakse asjaolu, et õpilane on hakanud õppeaasta lõpuks saavutama 5% paremaid tulemusi, vaid hinnatakse ikka tulemuse vastavust kehtestatud nõuetele ja selle alusel saab hinde. Vastasel korral puuduks hindamisel eriline mõte ning loomulikult hariduslik tulemus.
Füüsiline ettevalmistus üldhariduskoolides on siiski oluline ja eriti arvestades tänapäeva noorte ebatervislikke eluviise suisa võtmeküsimusi. Kas kaitseväkke võetavate noorte tervis on halvenenud, ei oska öelda, kuid ilmselt mitte väga rängalt. Pigem on küsimus eelneva meditsiinikontrolli ebatõhususes.

Minu ettepanek on viia põhikooli lõpuklassides ja keskkoolis (gümnaasium, kutsekeskkool) sisse kaitseväe üldkehaliste võimete test nr 1. Olemuselt väga lihtne, vähe aega nõudev, kuid korralikult läbi kurnav ja ülimalt täpselt hinnatav füüsiline sooritus. Pole vaja mingeid eritingimusi, peale alusmattide, üle mõõdetud jooksutrassi, stopperi, normatiivide tabeli (võiks ka koolis stendil rippuda) ja kirjatöövahendite. Läbiviimise lihtsus on oluline voorus.

Millest test koosneb?

1) Kätekõverdused toenglamangus 2 min jooksul. Puhkeasend ülemine asend. Maksimum 82/58 (mehed/naised) korda = 100 p
2) Tõus istesse ehk harjutus kõhulihastele. Puhkeasend jällegi ülemine. Maksimum 92/90 korda = 100 p
3) 3200 m jooks (tasane maapind). Maksimum 11:54/14:54 = 100 p
Positiivse soorituse normatiivid võib kehtestada vastavalt vajadusele, kuid üle poole 300 punktist tuleks ikka kätte saada. Kõik see tegevus mahutatakse kokku u 45 minuti sisse. Esimesed 2 harjutust paaridena korda-mööda, jooksevad kõik koos. Kooliklassile paras.

Kas normid ei ole lastele liiga karmid?

Jah, võivad olla, aga normid peavad sõltuma vanusest. Eelnimetatud normid on vanusegrupile 17 - 30 (meeste näitel). Järgmine vanusegrupp 31 - 35 omab juba madalamaid norme jne, mida võiks samuti kehtestada näiteks vanusegrupile 14 - 16 vms. Arutamise küsimus spordipedagoogidele!

Täpsemat teavet ja normatiivid saab allolevalt lingilt ning detailsemat infot ka kaitseministri vastavast määrusest.
http://www.sodur.com/index.php?option=com_content&view=article&id=119&Itemid=150
____________________________


EKV füüsilise testi sooritamiseks staadioni otseselt vaja pole. 3200 m ringi saab mõõta ka mujale. Spordihall on jõuharjutuste jaoks siiski võib-olla mugavam, kui õuemuru.
Foto õpetajate lehest.