2009-09-26

Rebaste retsimine või dedovštšina?

Gümnaasiumides septembrikuus traditsiooniks kujunenud nn rebaste ristimised ehk ka kõnepruugis "retsimised" omavad nähtavaid ühisjooni Nõukogude Armeest tuntud ja arusaadavalt ühiskondliku põlguse ära teeninud dedovštšinaga. Mõnikord nimetatakse ka pehmendavalt Jukude ristimiseks. On kahetsusväärne, et demokraatliku riigi üldharidussüsteemis leiab jätkuvalt aset selline kahtlase väärtusega tegevus.

Dedovštšinaks nimetatakse olukorda, kus vanemad olijad (ded = deduška = vanaisa) omavad võimu või meelevalda nooremate kogukonna või organisatsiooni liikmete üle ehk puhtalt vanus või staaž (mitte ametlik juhikoht) annavad õiguse/võimaluse end kehtestada. Tegemist on siis kaksikvõimuga, kus lisaks tegelikule grupijuhile omavad sisevõimu ka need, kes ei peaks. See ei pruugi esineda mitte ainult armees, vaid ka mõnes tsiviilasutuses, sealhulgas internaat-tüüpi koolis või isegi tavakoolis.

Eesti kaitseväes praktiliselt sellist nähtust ei tohi esineda, ei esine ega ole ka märkimisväärselt esinenud. Mingeid algeid ilmselt toodi kaasa Nõukogude Armeest 1990ndate algul, kuid need on pälvinud endastmõistetava hukkamõistu ja kohe ka välja juuritud. Võim on seaduslike ülemate, mitte vanemate ja tugevamate käes. Arvatavasti tänased ajateenijad ei oskaks selle peale õieti tullagi. Vanemad ajateenijad suhtuvad noorematesse küll teatava üleolekuga ja näivad mõnikord veidi laisemad, mis on suhteliselt arusaadav, aga see on ka kõik.

Seda imekspandavam on, et üldhariduskoolides üritatakse dedovštšina idu rebaste ristimise traditsiooni sildi all elus hoida. Leidsin internetist foto 2 a taguse rebase tõotusega:

TÕOTUS!
Mina, rebasesilk, tõotan käsi südamel, et teenin 12. klassi truult terve aasta. Kui ma seda ei tee, siis karistagu meid meie ainsad abituriendid veepommidega või silkudega. Tõotan, et tervitan viisakalt igal hommikul 12. klass´i õpilasi, avan neile koolimaja ukse, kannan nende koolikotti ning vajadusel teen nende koduseid töid! Aamen!


Saan aru, et koolis need asjad siiski nii kaugele ei lähe (?), kuid suunitlus, kui selline on liiga läbinähtav ja otsene koopia dedovštšina olemusest. Ja milleks selliseid tõotusi vaja? Kas üldse mõistetakse, mida tähendab tõotus, kui selline? Kaitseväes tõotatakse ustavust riigile ja seadustele. Kas kooliõpilase põhiline identiteet seisneb vanema klassi kummardamises?

Üle ega ümbert ei saa protsessist, kui sellisest. Kindlasti esineb koole, kus see nn ristimine viiakse läbi viisakalt, kuid see ei välista ka rohkelt sündsusetusi ja mõttetusi. Endast nooremate ja abitumas situatsioonis koolikaaslaste kinniteipimised, ebameeldivate ainete söömisele sundimised ja muud (sageli viletsa organiseerituse ja tasemega) alavääristavad tegevused või jõhkrused, mis mõnikord ka meediasse või internetti lekivad, on tegelikult labane sadismi õhutus ja väljendus.

Kui armees on teatud määral tõesti vajalik tõsta võitleja moraalset ja füüsilist valuläve ning vastupidavust (mitte siiski päris selliste kummaliste meetoditega ja ikka seaduslike ülemate juhtimisel), sest lahingus võib eneseületusvõime elupäästvaks osutuda, siis missuguse ebainimliku eneseületusega peab tegelema üks gümnasist?
Kui lugeda ja uurida neid konkreetseid tegevusi ning ka tagajärgi, mis selle nn traditsiooniga koolides on kaasnenud ja asetada neid näiteks muutmatult kaitseväe konteksti, oleks tegemist riikliku skandaaliga, kus lendaksid pead !

7 comments:

  1. Sellesmõttes, et ega retsimine ei tähenda totaalset alandamist keskkoolis. Kui 10ndad ja 12ndad klassid on koos, saavad nad tuttavaks ja saab palju nalja, keegi ei võta seda niimoodi, et haahaa teen talle ära,olen vanem ja suurem kui tema(kindlasti on selliseid ka, kes lähevad üle piir mõtlemisega). Ise olen 12ndas klassis ja oli just retsimine ja sai väga palju nalja,kõigil oli lõbus ja see tõotus on ka naljaga! Kas keegi hakkab kandma abituriendi kotti või ust avama? Ununeb ära see ja ei alavääristata neid.. Võrdusmärki ei saa tõmmata keskkooli retsimise ja Nõukogude aja dedovštšinaga.

    ReplyDelete
  2. Selles mõttes olen ma autoriga tõesti nõus. Arvan, et probleem on siiski suhteliselt lihtsalt kõrvaldatav väikese suunitluse ning meetmete muutmisega:)

    ReplyDelete
  3. Kindlasti see rebaste teema mõnel pool ka toimib viisakalt ja naljaga, kuid kindlasti mitte igal pool. Mina pole aru saanud, miks neid naljategemisi või siis ka lollimängimisi vs mõnitamisi vaja on või kuidas näit halvaks läinud toidu söömine peaks aitama kaasa gümnasistiks saamisele. See ei aita isegi sõduriks saada.

    Saan aru, kui korraldataks mingi uhke vastuvõtt või meeldejääv viisakas tseremoonia, mis oleks abiturientide organiseerimisvõimete näidis.

    ReplyDelete
  4. Ja veel. Tõotus, ehk vanne, kui selline, on tegelikult asi, millega ei ole õige teha nalju. Tõotamine on tähtsa kohustuse või vastutuse pühalik enesele võtmine, mitte lapsik mäng. Muuhulgas kooselu alustamisel või armeeteenistuses.
    Gümnasistid võiksid täiskasvanumaks saada ja endale selle selgemaks teha.

    ReplyDelete
  5. Tere,
    Blogileht sooviks avaldada Teie postitust. Kui huvi on ka Teiepoolne, palun kirjutage mulle sander(at)blogileht.ee, kuna ei leidnud Teie kontakti.
    Tervitades,
    Sander
    blogileht.ee toimetaja

    ReplyDelete
  6. Esiteks vabandan tapitahtede puudumise ule, klaviatuuril pole neid, ehk on jargnev jutt siiski moistetav:)

    Minu arust on kovasti ule pakutud kui "retsimist" vene armee dedovshinaga vorrelda. See on ikka noorte enda poolt orgunnitud NALI, mille alla "uhke vastuvott" kohe kuidagi ei sobi. Ristimist tuleb votta naljana, hea kui opid ka enda ule naerma.

    Olen omal ajal 80-tel "ule elanud" nii EOM, EUE kui Gustav Adolfi ja TU ristimised ja ei taheldanud erilisi ulepakkumisi. Pidi jah sinepi leiba ja uht teist mitte koige maitsvamat sooma aga tingimus oli alati, et suhu panemise kraam pidi kasutuskolblik toiduaine olema, manipuleeriti kokkusobivusega. Ulikooli ajal tuli ka suht jubeda maitsega alkoholikokteili ruubata aga karsklasi selleks ei sunnitud.

    Paar kerget fuusilist koormust noudvat trikki tuli labida, malevas oludele vastavalt veidi karmimad (toolide alt porist labi roomamine), samas oli ette hoiatatud, et paneks mustad voi voimalikult vahe riideid selga. Uldiselt votsid koik seda naljana, ja mingit tagakiusamist kui sellist kull ei esinenud.

    Vande koha pealt voin oelda, et olen "puhalikult" vannet andnud (vene armeele) ja seda esimesel voimalusel ka rahuliku sudamega murdnud. Tuleb ikka osata vahet teha kellele ja mis olukorras vannet annad.

    Kokkuvottes - pulli peab ka saama nagu vanasti oeldi.

    ReplyDelete
  7. Blogilehe tegijatele ülevalt nurgast:

    "Avaldatud materjal pole autorikaitse objektiks, kui seda soovitakse rakendada tegelikkuses heasoovlikel ühiskondlikel eesmärkidel, võimalikult originaalilähedasena ja kellegi isiksust riivamata."

    Kui keegi peab vajalikuks, võib seda materjali avaldada eelnimetatud tingimustel. Ehk alati võib avaldada, kui kellelgi huvi peaks olema seda teha.

    ReplyDelete