Vene maaväed Eesti piiri lähistel

Hetkel peavad Vene armee väekoondised Kaliningradi ja Laadoga järve lähistel suurõppusi. Suurim üritus on õppus Zapad-2009, kuhu on kaasatud muuhulgas Arctic Sea otsimisega tegelenud Musta mere laevastiku laevad. Kuigi manöövrid ei toimu meie vahetus naabruses, on tegemist siiski märkimisväärse sündmusega, mida peaksime tähelepanelikult jälgima ja lahti mõtestama. Mastaapsetel õhu- ja meredessantidel on ikkagi ründav iseloom…

1930 ndate lõpul aga korraldas “rahuarmastava“ Nõukogude Liidu Punaarmee demonstratiivseid sõjaväemanöövreid väikese Eesti piiri lähistel, koondades siia ka tohutul hulgal elavjõudu ja rasketehnikat. Narva ja Petseri suunale kogunesid täpselt 70 a tagasi sajad tankid, suurtükid ja lennukid.
Hoolimata ilmselgetest ohumärkidest ei julenud tolleaegsed riigijuhid ette võtta midagi, peale neutraliteedipoliitika loosungite lehvitamise ja rahva rahustamise. Viimase hetkeni prooviti olukorra tõsidust varjata, rääkimata praktilistest sammudest ehk näiteks osalisegi mobilisatsiooni abil sõjaväe valmiduse tõstmisest. Olukord sai rahvale lõpuks küll selgeks, kuid mobilisatsioon jäigi tegemata.

Täna on olud õnneks märgatavalt muutunud ja otsest sõja- ega kriisiohtu pole. Teisalt võib ka tänapäeval esineda konventsionaalseid sõdu (Gruusia 2008) või ka ootamatult päevadega eskaleeruvaid muid konflikte, mis omandavad riikidevahelise mastaabi (Pronksöö 2007) ja kus ühe riigi parlamendist nõutakse jultunult naaberriigile sõja kuulutamist. Seepärast oleks lihtsalt huvitav igaks juhuks ikka teada, missugune on siis sõjaline valmidus meie piiri taga, kui näiteks mingil poliit-avantüristil peaks midagi õnnestuma.

Panen kirja olulisemad Vene maaväeüksused, mis paiknevad otse piiri lähistel ja mida oleks hõlbus rakendada suuremate ettevalmistuste ja ümberpaigutusteta. Eks igaüks võib ise internetiavarustes tuhnida ja tähelepanekuid teha, kuid sedakorda teen asja natuke lihtsamaks ja ülevaatlikumaks.
Loetletavad üksused on nö hambuni relvastatud ja praktiliselt alalises lahinguvalmiduses, ehk valmis lahingkäsu korral kohe baasidest väljuma ja asuma ülesannet täitma.

Artiklis pole mainitud sõnagi õhuväest ega mereväest, mis oleks tegelikult omaette teema.

76. kaardiväe ründe-õhudessantdiviis Pihkvas.

Vaieldamatult kõige rohkem teatud ja räägitud väekoondis meie piiride vahetus läheduses. Võib eeldada, et asjade pakkimiseks riigipiirini jõudmiseks kuluks diviisi esimestel üksustel peale häiret aega mõned tunnid. On Pihkva meist ju vaid kuni 50 km.
Kui muudes väeliikides minnakse diviiside süsteemilt üle brigaadidele, siis dessantväed on saanud endale teatava privileegi diviiside säilitamise näol. Õhudessantväed on olnud Venemaal alati teatud eelisseisuses. Samal ajal on nad leidnud ka palju rakendust. Pihkva diviis on osalenud erinevates Gruusia ja Tšetšeenia kampaaniates ning 1991 käinud teatavasti “külas“ ka Tallinnas. Kui 1990 ndail võis jääda mulje, et väekoondise olukord oli madalseisus, siis sellel aastatuhandel on toimunud kindlasti teatav edasihüpe. Lisaks suurenemisele ja tehnika uuenemisele on mindud üle kutselisele sõdurkoosseisule.

Olulised üksused diviisi koosseisus:
- 3 ründe-õhudessantrügementi
- suurtükiväerügement
- õhutõrjerügement
- pioneeripataljon
- sidepataljon
- remondipataljon

Kogu selle väe koosseisus peaks olema:
- ligi 8000 sõjaväelast
- üle 220 dessandi lahingumasina BMD erinevates versioonides ja modifikatsioonides
- üle 140 roomikutel dessandi soomustransportööri BTR-D erinevates modifikatsioonides, sealhulgas õhutõrjesoomukid 2-23mm automaatkahuritega
- u 50 120mm liikurmiinipildujat Nona-S
- 12 122mm välihaubitsat D-30

Silma torkab rasketehnika tagasihoidlik hulk, kuigi võib arvata, et ka teatud kogus tüüpilisi tanke, jalaväe lahingumasinaid ning ratastega soomustransportööre on pihkvalastel samuti käepärast. Kerge soomustehnika ja väikesed allüksused on õhudessantvägede eripäraks. Samal ajal on allüksused ise aga väga mobiilsed, hästi varustatud, hea väljaõppe ja kõrge võitlusvõimega.

25. motolaskurbrigaad Vladimirskii´s

Vladimirski asub Pihkvast 60-70 km kirdes. Brigaad on formeeritud alles hiljuti endise 42. varustusdepoo baasil. Võimalik, et armeereformi tulem. Meie riigipiirile võiksid saabuda brigaadi üksused täielikus lahingukorras näiteks kuni pool ööpäeva peale vastava käsu saamist. Kui kujutleda, et nende sõit kulgekski meie juurde, siis ilmselt läheks see Narva suunas, sest lõuna poolt on vägi juba olemas. Võiks arvata, et seoses äsjase formeerimisega on seal süsteem veel veidi roheline, kuid see on mööduv nähtus.

Olulised üksused on ilmselt järgnevad:
- Tankipataljon
- 3 (?) motolaskurpataljoni
- Raketiheitjapataljon
- 2 liikursuurtükiväepataljoni
- Tankitõrjepataljon
- Õhutõrjepataljon

Brigaadi koosseisus on kokku:
- kuni 4400 sõjaväelast
- 41 tanki T-80
- 120 roomikutega soomustransportööri MT-LB
- 18 122mm raketiheitjat Grad
- 36 152mm liikursuurtükki Akatsia
- 12 tankitõrjesoomukit Shturm-S
- 6 100mm tankitõrjekahurit Rapira
- 12 liikurõhutõrjeraketisüsteemi Osa
- 6 õhutõrjesoomukit Tunguska
- 6 õhutõrjesoomukit Strela-10

Huvitavaks on tervelt 2 pataljoni jagu liikursuurtükiväe olemasolu. Soomustransportööridena on kasutusel tegelikkuses algselt relvasüsteemide vedukiteks mõeldud MT-LB –d. Hulk selliseid masinaid veeti nii aasta või paar tagasi muide ka läbi Eesti Rootsist Venemaale, kus nad ilmselt kunagi olid ka valmistatud. See näitab, et naabrid peavad MT-LB-d heaks sõjamasinaks.

2. eriotstarbeline ehk spetsnazi brigaad Pihkvas

Nimetatud eriüksuse koosseisus on üle 900 võitleja, kes on saanud hea sõjalise ja füüsilise ettevalmistuse tegutsemaks nii üksusena, kui üksikult. Neid on võimalik kasutada eriülesannete täitmiseks, milleks võivad olla näiteks diverssiooniaktid, oluliste objektide ootamatu hõivamine, varitsused, mõjukate isikute kõrvaldamine vms.

9. kaardiväe suurtükiväebrigaad Lugas

Luga (Luuga) jääb Vladimirskiist omakorda mõnikümmend km kirde- ehk Sankt-Peterburgi suunas.

Olulised üksused:
- Raketiheitjapataljon
- Liikursuurtükiväepataljon
- Tankitõrjepataljon

Koosseisus on:
- 8 220mm raketiheitjat Uragan
- 18 152mm liikursuurtükki Msta-S
- 18 tankitõrjesoomukit Shturm-S
- 6 100mm tankitõrjekahurit Rapira

Kasutuses pole justkui väga suur kogus relvasüsteeme, aga samas linnas paikneb ka 7014. varustusdepoo ja töökoda, kust on võimalik välja võtta veel 16 raketiheitjat, 54 liikursuurtükki, 36 tankitõrjesoomukit ja 6 tankitõrjekahurit.
Kuna Pihkvas on kaudtulerelvastust suhteliselt tagasihoidlikult, võiks kujutleda selle brigaadi kasutamist vajadusel koostöös 76. ründe-õhudessantdiviisiga.

26. raketibrigaad Lugas

400 pealise väeüksuse relvastus koosneb ilmselt 18 maa-maa raketilaskesüsteemist Totška-U, mille taktikalised raketid on võimelised lendama 120 km, kõige uuemad ka kuni 185 km kaugusele, tabades vähem, kui 100 m täpsusega. Täpsus võib küll küsitavaks osutuda, kuid 0,5 t lõhkepea võib sellegi poolest mitmel hektaril kahju põhjustada. Eks igaüks võib huvi korral kaardilt joonlauaga mõõta kuhumaani Peipsi tagant siis ulataks.

268. suurtükiväebrigaad ja 380. raketiheitjarügement Puškinis

Puškini linnake asub St-Peterburgi külje all lõunapool. Kahes suurtükiväeosas on kokku arvatavalt 3 152mm Giatsint-B välisuurtükiväepataljoni ja 2 220mm Uragan raketiheitjapataljoni. Teoreetiliselt on neid üksusi võimalik kasutada näiteks 25 motolaskurbrigaadi toetuseks, suunates päeva või paari jooksul Narva kanti.

133. õhutõrjeraketibrigaad Strugi Krasnõjes

Strugi Krasnõje asub Vladimirskii lähedal. Raketibrigaad on relvastatud kaugmaaraketisüsteemiga S-300V (roomikveermikul), mille rakettide laskekaugus on 100 km.

Kokkuvõtteks

Kogu maaväeüksuste isikkooseisu arvukust, mis paiknevad alalises lahinguvalmiduses praktiliselt otse meie piiri taga, on võimalik hinnata vähemalt 15 000 le. Vahetus lahingutegevuses rakendatavate pataljonide arv on kusagil 10-15 vahepeal. Lisaks suurtükivägi ja muud toetusüksused. Meie piiri taga on tehnikast 24/7 kasutusvalmis kokku üle 40 tanki, üle 500 soomustransportööri ja lahingumasina, üle 250 suurtükiväesüsteemi ja u 100 õhutõrjesüsteemi.

Kui nüüd pöörata pilk korraks oma kodustele asjadele, siis meil on eelmainitutega ligilähedases valmidusastmes ehk kohe päevapealt rakendatavat väge kokku u 1 pataljoni jagu kuni 500 inimesega ja kuni 50 soomustransportööriga…

_________________________________

Esmesel fotol on Vene õhudessantväelased dessandi lahingumasinaga BMD-2. Kerged ja õhukese soomusega, kuid mobiilsed BMD-1, -2, -3 ja -4 ning sarnased, kuid ilma tornita BTR-D-d on arvukaimad soomusmasinad meie piiri läheduses.

Teisel fotol on Leningradi SVR MT-LB tüüpi soomustransportöörid rännakul. MT-LB on kergelt soomustatud ja minimaalselt relvastatud (1 x 7,62mm kuulipilduja) soomuk, mis algselt valmistati hoopis haakes veetavate relvasüsteemide pukseerimiseks. On aga ostunud ka mugavaks jalaväejao masinaks.






Kolmandal fotol on liikursuurtükid Akatsia. Kuigi pisut vananenud ja laskekaugusega alla 20 km, olid need kasutusel Gruusia sõjas ja on täiesti arvestatavad suurtükiväerelvad.